Vabariigi aastapäev "eesti heaks!"

LINNAS

23. veebruaril kell 12.45 Iseseisvuse väljakul
Pärnumaa rahvatantsijad „PEO OOTUSES“ ja Kuldsuu kõnevõistluse võitja

Osalevad tantsurühmad: rahvatantsuansambel Kajakas 4.–5.kl, 6.–7.kl, 8.–9.kl ja noorte segarühm, vanem segarühm, esindus- ja naisrühm, Sütevaka 6.–8.kl segarühm ja noorterühm, Rääma põhikooli 3.kl ja 3.–5.kl segarühmad, Audru põhikooli 3.–4.kl ja 6.–8.kl segarühmad, Vändra gümnaasiumi 5.–6.kl segarühm, naisrühm Rõõmuline, naisrühm Pärnete, naisrühm Surju Sõbratarid, rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, Anna Raudkatsi tantsuselts, Rahvuskultuuriselts Kirmas segarühm.

Korraldajad: Pärnu muuseum ja Pärnu linn

23. veebruaril kell 20 Iseseisvuse väljakul
„EESTI HEAKS!“: Manifesti väljakuulutamise taaslavastus

Kaastegevad: Peeter Tammearu, Bonzo, Front Line Eesti, Õnn Tuli Õuele, Pärnu kammerkoor, Pärnu lauluselts Leelo, Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Sütevaka segakoor, Endla segakoor

Linnaruumis toimuvad sündmused leiab siit. 

SÜNDMUSED MUUSEUMIS

Näitused Pärnu muuseumis

„Kullakördi kudujad“: Pärnumaa rahvarõivad teel peole

„Eesti tänab“: Eesti riiklikud ja ametkondlikud teenetemärgid

Näitusel on väljas suur valik Eesti riiklikke teenetemärke. Näha saab Vabadusristi, Valgetähe, Maarjamaa Risti, Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide erinevaid klasse. Samuti leiab väljapanekust Kaitseliidu, selle malevate ja allorganisatsioonide aumärke, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenetemärke, aga ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenete-, teenistus- ja tunnusmärke. Välja on pandud kiriklikud ja seltside aumärgid ning samuti linnade, valdade au- ja teenetemärgid ning erinevate asutuste ja organisatsioonide tunnustusmärgid.

Näitust ilmestab filmiprogramm, mille kaudu saavad külastajad uudistada teenetemärkide meistrikoja argipäeva. Näha saab Vabariigi Presidendi ametitunnuse valmimise lugu.

1918. aasta 23. veebruaril kell kaheksa õhtul loeti Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette „Manifest Eestimaa rahvastele“, mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused.

Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased, kes esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa.

Fotojäädvustus kaheteistkümnest tütarlapsest annab ajaloolisele suursündmusele näo.

„Vaba riigi kodanikud“ on põgus ülevaade tüdrukute saatusest vastsündinud Eesti Vabariigis – kelle elutee oli lühike, kes elas 93aastaseks ning nägi Vabariigi taastulemist, kes põgenes paadiga Rootsi, kes küüditati SIberisse, kelles sai üks Eesti esimesi naisadvokaate ja kellest ka maailmameister bridžis.

Sinimustvalgete lintide kandmine oli esimene isamaalisuse väljendusviis, mida muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril.

Näitustel osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga (alla 8aastased tasuta).

20. veebruaril
Kell 17.30 Pärnu muuseumis

Loengusarja "Aja jälgedel" loeng 
„Olulised sündmused, mis tagasid Vabadussõjas sõjalise võidu“

Balti Kaitsekolledži sõjaajaloo ja strateegilise planeerimise lektor Art Johanson

Loeng räägib Vabadussõda mõjutanud suurematest muudatustest ja mõjutajatest. Esiteks: kuidas suutis Eesti moodustada ühe võimsama sõjalise jõu regioonis ja mis sellele kaasa aitas? Käsitlemist leiavad Punaarmee enda otsused, mis kaudselt andsid aega Eestile hingetõmbeks. Lisaks tuleb juttu Eesti riigi võimest pöörata enda kasuks sündmused Landesveeri sõjas ning 1919. aasta sügisestest sündmustest, mis aitasid kaasa läbirääkimistele Nõukogude Venemaaga Eesti iseseisvuse tunnustamiseks.

Pilet 6€ saadaval allpool või muuseumi kassas.
* Üldhariduskoolide õpetajatele ja muuseumikaardiga tasuta

PILETID EELMÜÜGIS

21.–24. veebruaril igal pool- ja täistunnil

Püsiekspositsiooni kinosaalis

ERR arhiivfilm "Kolm salapärast kirja"

11. novembril 1998 jõudsid Eesti Riigiarhiivi seni suursaadik Ernst Jaaksoni käes olnud kolm kirja, millele oli alla kirjutanud Konstantin Päts. Kirju kirjutama keelitasid Eesti Vabariigi esimest presidenti leedulasest kaasvangid Kestutis Stepšis ja Antanas Keblys. Stepšis tõi need kirjad malelaua sees vabadusse. Kas Konstantin Päts ikka kirjutas need kirjad ise, sellele otsivad vastust nii ajaloolased kui kirjad Eestisse toonud Trivimi Velliste. Intervjuu Kestutis Stepšisega annab kujundliku pildid Pätsi viimastest eluaastatest

22.–24. veebruaril
Kell 11–16 Pärnu muuseumis

Jürvetsoni trükikoda: iseseisvusmanifesti trükkimise töötoad

Pärnu muuseumi fuajeest saab aastapäeva nädalal omaaegne Jürvetsoni trükikoda. Trükkalite juhendamisel saab endale trükkida oma isikliku manifesti. 

Töötoad toimuvad täis- ja pooltundidel kuni kell 16. 
Läbiviijad: Tiit Kask ja Margo Samorokov

Koht töötoas – 6€. 
Ühes töötoas on 4 kohta.
Üks töötuba kestab u 30 minutit.
Vajalik eelregistreerimine. Töötoa piletid on saadaval eelmüügis siin või Pärnu muuseumi kassas. Vaba koha olemasolul saab pääsme soetada ka samal päeval ja töötoa eel.

PILETID EELMÜÜGIS

Ainult sünnipäevanädalal on võimalus soetada muuseumipoest manifest.

24. veebruaril

Kell 12 ja kell 13 Pärnu muuseumis
Muuseumimemm Aili jututuba “Äratuslood” (4–7aastastele)

Jututubades, mängudes ja töötubades osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga (alla 8aastased tasuta).

Kell 14 Koidula muuseumis 
“Eesti hümni sünnilugu” koos muuseumi juhataja Elmar Tringiga

Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga. 

info@parnumuuseum.ee
44 30 580