Sügishooaja teises loengus 31. oktoobril kell 17.30 on külas arheoloog Ain Mäesalu, kes räägib Soontagana maalinnast.
Läbi aastasadade oli Soontagana maalinn muistsete läänlaste suurim ja võimsam kants, mille valdused ulatusid välja kuni Pärnu jõeni. See oli erandlik muistne linnus, asudes keset sood paikneval soosaarel. Kuigi Soontaganat võidi pelgupaigana kasutada juba 6.-7. sajandil, siis oma tähtsuse saavutas ta 13. sajandi alguses. Just selleks ajaks oli temast kujunenud Lääne-Eesti üks tähtsamaid keskusi, mille rolli võib võrrelda Viljandi, Tartu ja Otepääga. Tänu sellele pole ka ime, et Soontagana maalinn leiab kajastamist ka Henriku „Liivimaa kroonikas“. Nii on teada, et 1211. ja 1216. aasta talvel korraldasid ristisõdijad linnuse vastu spetsiaalsed sõjakäigud. Viimasel korral piirati linnust üheksa päeva, aga ei suudetud vallutada. Rohkete langenute ja haavatute tõttu olid kaitsjad sunnitud ristiusu lõpuks siiski vastu võtma. Ka Henrik ise võis hilisematel aastatel olla selle paigaga väga tihedalt seotud. Nii on oletatud, et kroonikust võis 1225. aasta paiku saada Soontagana kihelkonna esimene preester, tegutsedes seal piirkonnas mitmete aastate vältel.
Soontagana ümbrisest on aegade jooksul leitud mitmeid põnevaid juhuleide ning aastatel 1965-1971 toimusid soosaarel arheoloogilised kaevamised. Kaevetööde käigus leiti kolm kaitserajatiste järku, hoonete jäänuseid, rohkesti ehteid, relvi, töö- ja tarberiistu ning arvukalt koduloomade luid. Aktiivsele kaubitsemisele viitavad kolm hõbedakaalude katket, käsitööle sepatöö jäätmed ning pronksist ja hõbedast ehete valamiseks kasutatudsulatustiiglid.
Ajalooliselt on teada, et soosaare keskosas asusid kaks talu, mille vahel olid jagatud soosaare põllud, karja- ja heinamaad ning nende keskel kulges kiviaedadega piiratud tee. Pärimuse põhjal elas ühes talus kuni 1966. aastani linnuse vanematest pärinev Soontakite suguvõsa
Soontagana maalinnast ning selle tähtsusest tuleb meile rääkima arheoloog Ain Mäesalu, kellel on selle paigaga ka isiklik ja eriline side. Nimelt on tema suguvõsa juured on just nimelt sealt kandist pärit. Ilmselt pole seetõttu imestada, et koolipoisina osales ta ka ise mitmel arheoloog Evald Tõnissoni poolt juhitud Soontagana maalinnas toimunud arheoloogilistel kaevamisel.
Pilet 6€ on saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on sissepääs tasuta.
OSTA PILET EELMÜÜGIST
Järgmised loengud toimuvad 28.11, 30.01, 23.02, 27.03 ja 24.04.
Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Lisainfo selgub sündmuse lähenedes.
26. septembril kell 17.30 toimub Liis Luhamaa loeng "Välismaa värvid Eesti rahvarõivastes".
Ettekanne annab ülevaate Eesti rahvarõivastes enimkasutatud välismaistest loodusvärvidest ja värvimise võtetest 19. sajandil. Loengu jooksul saab vastused paljudele värvideteemalistele küsimustele, näiteks, millega värviti putukapunast ja puupunast ning kui kaugelt jõudis Eesti talunaiseni potisinise värvimiseks vajalik indigopigment?
Liis Luhamaa on Eesti ajalooliste tekstiilivärvide ja värvimise tehnoloogiate uurija, tekstiilkäsitöö meister ja koolitaja. Ta lõpetas 2020. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiapärandtehnoloogia magistriõppe uuringuga Lõuna-Läänemaa ikatseelikutest. Hetkel töötab ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis tekstiilispetsialistina ning MTÜ Rahvarõivas juures projektijuhina.
Pilet 6€ on saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on sissepääs tasuta.
OSTA PILET EELMÜÜGIST
Järgmised loengud toimuvad 31.10, 28.11, 30.01, 23.02, 27.03 ja 24.04.
Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Lisainfo selgub sündmuse lähenedes.