Väärikalt pärandatud lood

Rahulikku aasta lõppu!

Kohtume 17. jaanuaril 2025. aastal
Pärnu muuseumis kell 13. 

Kristiina ja Piret



Mis on õpituba "Väärikalt pärandatud lood"?

Põlvkondade vaheline suhtlus on muuseumitöö oluline ja väljakutseid pakkuv osa. Eriti nn tehnoloogilise lõhe tingimustes jäävad vanemad põlvkonnad tihti kaasaja suhtlusteemadest ja -võrgustikest eemale või passiivselt kaasatuks. Digiajastu põlvkondade silmis on nende „aegunud“ elukogemus pigem takistuseks vastastikku huvipakkuva dialoogi loomisel. Aga kuidas siis ikkagi pärandada väärikalt oma põlvkonna lood !?
Projekti eesmärgiks on pakkuda väärikatele (65+) võimalust osaleda aktiivselt ühiskonna kiirete muutuste ja võimaluste keerises. Üheskoos püüame väärtustada ja väärikalt edasi anda oma põlvkonna pärandit.
Muuseumi õpitoa kohtumised toimuvad hooajaliselt, septembrist juunini üks kord kuus kindlal päevasel ajal, kell 13.00. Esimene kohtumine toimus 17. oktoobril 2018.a. Tervise Kultuurikeskuses tutvustades projekti „Paneme fotod rääkima“. Kuna plaan on kaasata eakaid muuseumi tegevustesse, siis kõik edasised kokkusaamised on toimunud Pärnu Muuseumis või algusega muuseumist. 2022. aasta sügisel algas viies „õppeaasta” ehk hooaeg.
Sissejuhatuseks teemale „Paneme fotod rääkima“ toimus muuseumi fotokogu ja Eesti Muuseumide Veebivärava tutvustus ning Pärnu kuurordi lugu läbi fotode. Sealt sai alguse kaasavõetud fotode digiteerimine muuseumi poolt kohapeal ning seejärel ühine failide vaatamine ja teemakohane mõttevahetus. Selle käigus said dateerimata ja lugudeta fotod endale nii „aja“ kui loo. Esimese kohtumise teema raames välja kujunenud töösuund on olnud paljude järgnevate kohtumiste üheks osaks.

Kogemuste ning koostöö toimel tekkis teine suund, milleks on nii nagu õpitoa projekti nimigi „Väärikalt pärandatud lood“. See oli loogiline jätk juba alustatud teemale. Need kaks töösuunda on olnud läbivad kõikides järgnevates kohtumistes. Sellest tulenevalt sündis lapsepõlve fotodest pidevalt täienev „pildipilv“ näitusele „Lapsepõlv Pärnus. Tritsud, tukikas ja Miki Hiir“ (2019), kus õpitoa „Väärikalt pärandatud lood“ osalejad jagasid „leide“ oma fotokogudest. „Pildipilvest“ saadud positiivsest kogemusest ajendatuna kujunes kolmandaks ning siiani teisi töösuundi ja tegevusi siduvaks juhtmõtteks „Killud toovad õnne“. Nii saavad muuseumi poolt pakutud teemalood kokku isiklike kogemuste ja mälestustega. See loob omakorda hea eelduse sisukaks põlvkondade vaheliseks suhtluseks ja seob kogukonda. Nii sündis ka mõte kaasata väärikaid õpitoast 2020. aasta näituse „Tanu alla“ sisuloomesse. Samuti nähakse ka tulevikus väärikate rakendamist vabatahtlikena nii muuseumi igapäevatöösse kui näituste kaastööni välja.

Lisaks on kohtumistel muuseumikolleegide kaasabil jagatud näiteks teadmisi ning võimalusi fotomaterjalide paremast säilitamisest ja foto kui teabeallika info kirjeldamisest ja talletamisest. Samuti sai 2019. aastal juubelilaulupeo eel pilk heidetud laulupidude ajaloole ning rahvariiete kandmise, hooldamise ja tuulutamise maailma. Ühised kultuurist kantud väljasõidud on toimunud Seljametsa muuseumisse, Arvo Pärdi Keskusesse, Palamuse muuseumisse ja Paldiskisse koos Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi ning Pakri poolsaare külastusega.

Kohtumistele on lisandunud õpitoa välised tegevused, nii kohalikud kui üleriigilised projektid, mis moel või teisel on olnud seotud muuseumi poolse huviga, kuid äratanud kaasalöömissoovi eakates. Näiteks toimus 2018. aasta detsembrikuul Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva pidulik kontsert–aktus Pärnu Vanalinna koolis. Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva meeleolukas tähistamine 2019. aasta mai algul aga projektiga „Ajarännak 1869“ Pärnus Koidula Muuseumi aias.

Muuseumi huvi on olnud sihtrühma tundma õppimine, see tähendab selle vanuserühma tagasiside muuseumi näitustelt ja üritustelt. Kujunenud koostöövõrgustikust on saanud hea lüli põlvkondade vaheliseks sisukaks dialoogiks, jagades oma kogemusi, meenutusi ja seiku elust ehk „Rääkimata lood“ – kus „digi-eelikud“ väärindavad ja rikastavad läbi isiklike lugude meie ühist lähiajalugu „digipõlvkondadele“.

Projekti mõju on hoomatav tegevuste kaudu, mis otseselt seotud muuseumikogudega ning toimuvad kokkusaamiste vahepeal. Kaks kõige suuremat tegevust on olnud fotode tuvastamine ning erinevate kogude materjalidega tutvumine. Projekti toimumise vältel on muuseum kaasanud väärikaid nn testgrupina muuseumi erinevatesse õppeprogrammidesse ehk loonud võimalust testida näituste tarbeks seatud publikuprogramme. Sellega kaasnevalt on oluliselt kasvanud projekti sihtvanuserühma huvi muuseumi vastu. Mis omakorda väljendub eelkõige järjest aktiivsemas ja teadlikumas osalemises muuseumi poolt korraldatavatel üritustel ja seda just jagatud eelteadmiste põhjal. Projektiga jätkamine ja selle arendamine ning põlvkondade vahelise silla loomine on kavas jätkuvalt.

Osalejate tsitaadid:
Aili Laak: „Kohtumised on süstinud seda toredat tunnet, et eakas on ka tore olla. Alati ei olegi see, mis tarkust ma siin saan, see kõige tähtsam, vaid see koosolemise vorm“.
„Planeeritud mingi näitus ja siis järsku meie oma seltskonnaga saame seda täiendada ja seda peetakse väärtuslikuks“.
Anne Isakar: „Ma vaatan albumis olevaid fotosid hoopis teise pilguga“.

Tiia Tomingas: „Mõtlen, et ära visata jõuab aga kõigepealt küsin muuseumist, kas ehk neid see huvitab“.

Mai Vellamäe: „Näitus „Tanu alla“, meie vanas eas oma looga, siiani liigutab meid“.