Näitus „Eks sa tule üle lume… minu aknalla“
Koidula muuseumi aiagalerii näitus viib Hans Christian Anderseni muinasjuttude maagilisse maailma.
„Ma olen oma meelest otsekui
niisugune lume sisse maetud ja kinnijäätunud pääsuke Anderseni ennemuistses
jutus. Rikas härra von Mutt oma sügavmusta pehme sametkasuka ja täis viljaaitadega pakub
sellele veidrale „koguni mitte nii halvale“ sissetikkujale oma karusnahast
äärisega pehmet sametkäppa…“
(Lydia Koidula Kreutzwaldile Tartus, 9. veebruaril 1870 kell 11 öösel)
Eestlaste
tutvus suure Taani muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni loominguga ulatub
aastasse 1866, mil Eesti Postimehe Jututoa 25. numbris ilmus muinasjutt
„Sukanõel“. Suure tõenäosusega tõlkis selle eesti keelde (küll saksa keelest) just
Lydia Koidula, kes oli Anderseni juttudega tuttav juba lapsepõlves. Kuid miks
just „Sukanõel“? Sest väärtustatakse ju selles muinasloos julgust jääda iseendaks, mis oli toona, tärkavale rahvusele väljakutseks ja unistuseks.
Tuleval aastal möödub 220 aastat Anderseni sünnist. Tänu Henrik Sepamaale oleme meie, eestlased, üks neid väikerahvaid, kes saavad tema jutte lugeda oma emakeeles.
Pärnu
muuseumi filiaali Koidula muuseumi aia talvenäitus „Eks sa tule üle lume… minu
aknalla“ on inspireeritud Anderseni jutuloomingust ning paberlõigetest, sest
teame, et kirjanik tegutses ka harrastuskunstnikuna, joonistades, tehes
käärilõikeid ja meisterdades kollaaže.
Näituse
kuraator: Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Triin Tammann
Illustratsioonide autor: Gertrud
Martin
Näitus valmis Eesti Raamatu Aasta ja Hans Christian Anderseni 220. sünniaastapäeva tähistamiseks.
Näituse loomist toetab Eesti
kultuurkapital.
Ära looda, et sind usun,
Valge, vaikne kuu:
Eks sa tule üle lume,
Minu aknalla!
Surnud
on kõik õueilu,
Valge vaip ju maas:
Oled võitnud talvevilu ―
Hingvad mets ja aas.
Petta tahad sa mind , kuu?
Eks ei valge vaibala
Heitnud võsastik ja puu,
Kõik mu lilled hingama?
Lydia Koidula 1881