Rahvusarhiivi rändnäitus
Eveline von Maydelli looming “Värve täis elu”
Koidula muuseumi ajutiste näituste saalis alates 8. märtsist
Eveline Adelheid von Maydell
(endine Frank) oli baltisaksa päritolu kunstnik, kes on kõige rohkem tuntud kui
siluetikunstnik. Ta sündis 1890. aastal Teheranis ning kolis 1900. aasta paiku perega
Pärnusse. Eveline õppis kunsti Riias, samuti osales ta vabakuulajana Peterburi
Kunstiakadeemias ning 1912.–1913. aastal Düsseldorfi Kunstiakadeemias. 1918.
aastal kolis ta koos abikaasa Guido von Maydelliga Saksamaale, kus ta tutvustas
oma loomingu galeriides ning kunstikauplustes.
Pärast abikaasa surma 1934. aastal viibis Eveline tihti pikemalt Eestis. 1935.
aastal toimus tema käärilõigete näitus Tallinna Kunstihoones. Samal aastal
valmis ka Konstantin Pätsi siluett. 1939. aastal otsustas kunstnik alaliselt
Eestisse jääda, kuid pidi siit 1940. aasta augustis alanud Nõukogude Liidu
okupatsiooni tõttu taas lahkuma, astudes ühele viimastest Ameerika Ühendriikide
kodanike väljaviimiseks saadetud laevadest. Enne lahkumist andis ta oma
isikliku arhiivi, sh sajad fotod, kirjad ja käärilõikeid Eesti
Kunstimuuseumile, kust need hiljem Rahvusarhiivi jõudsid.
Tänu baltisaksa ajaloolase Gert von Pistohlkorsi vahendusele sai Rahvusarhiiv
2023. aastal väärtusliku täienduse: annetusena jõudis arhiivi ligi viiskümmend von
Maydelli akvarelli. Kõik need, peamiselt lilli kujutavad tööd pärinevad
Maydelli Eestis seni peaaegu tundmatust II maailmasõja järgsest
loomeperioodist.
Näitus "Värve täis elu" koosneb annetatud akvarellidest ja varasematest käärilõigetest, mille poolest on ta siluetikunstnikuna kõige rohkem tuntud. Meisterlikult lõigatud, ažuursed siluetid ehk käärilõiked üllatavad oma detailide ning kompositsiooniga. Ta portreteeris nii daame, härrasmehi, lapsi ning lemmikloomi kui tuntud kultuuri- ja seltskonnategelasi.
Näituse koostajad: Tiina-Mall Kreem ja Astri Schönfelder
Graafiline kujundaja: Einike Leppik
KOIDULA PARGIS:
"Koidula maa ja ilm"
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)