Ajutised näitused

Näitus "Kullakördi kudujad"

Pärnumaa rahvariided teel suurele peole

21.02–25.05.2025

Rõivastus on läbi aja olnud inimese enesemääratluse ja kuuluvuse olulisimaid väljendusi. Pärnumaa maakondlik identiteet hakkas kujunema 19. sajandi lõpul, mil ärkav rahvus otsis eestlaseks olemise tunnuseid. Paradoksaalsel kombel kihelkondlike rõivaste kandmise traditsioon rahvusliku eneseteadvuse tõusul aga hoopis kahanes. Juba 20. sajandi algul vajas Eesti rahvas üleskutset mitte kaotada sidet minevikuga. Inimesi ärgitati esivanemate pärandit koguma ja talletama. Kihelkondlikest rõivastest sai kõrvuti sinimustvalge lipuga rahvuse sümbol, mis tänu laulu- ja tantsupeotraditsioonile on leidnud kindla koha eestlaste südameis. Nüüd, järjekordse suure peo eel on aeg taas kirste ja kappe tuulutada; uurida nii esiemade kallisvara kui selle eeskujul valmistatud rõivaid.

Pärnu muuseumi näitus „Kullakördi kudujad“ hõlmab nii Pärnumaa ajaloolisi kui hiljutise haldusreformiga liidetud piirkondi. Kihelkonniti on välja pandud muuseumi etnograafiakogus säilitatavad rõivaesemed; tänapäeval valmistatud täiskomplektid ning näha saab ka mõningaid Pärnu kooridele kavandatud rahvarõivaainelisi kostüüme.

Näituse kuraatorituur "Teine eestlane" 

22.03, 26.04, 24.05 kell 14

Tuure viib läbi kuraator Kristiina Vunk

“Kihnlased on pika ja saleda kaswuga, peaaegu kõik heledawerelised, isesuguse hõbesinaka näojumega, lahkete silmadega. Iseloomu poolest julged ja lõbusad, awalikud ja jutukad, osawad iseäranis terawat ja torkawad, sagedasti isegi rõwedat ja julget nalja heitma.”

Sellise tähelepaneku on kirja pannud eesti keeleteadlane ja murdeuurija Albert Saaberk (eestist. Andrus Saareste) veidi üle saja aasta tagasi.

Giidituuril „Teine eestlane“ uurimegi, kuidas arvati rahvarõivastest, nende kandmisest ja üldse Pärnumaa kihelkondade inimestest 125 aastat tagasi.

Näitus "Waba riigi tüdrukud"
Lindi(k)andjate elusaatused

13.02–25.05.2025

1918. aasta 23. veebruaril kell kaheksa õhtul loeti Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette „Manifest Eestimaa rahvastele“, mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused.

Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased, kes esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa.

Fotojäädvustus kaheteistkümnest tütarlapsest annab ajaloolisele suursündmusele näo.

„Waba riigi kodanikud“ on põgus ülevaade tüdrukute saatusest vastsündinud Eesti Vabariigis – kelle elutee oli lühike, kes elas 93aastaseks ning nägi Vabariigi taastulemist, kes põgenes paadiga Rootsi, kes küüditati Siberisse, kellest sai üks Eesti esimesi naisadvokaate ja kellest ka maailmameister bridžis.

Sinimustvalgete lintide kandmine oli esimene isamaalisuse väljendusviis, mida muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril.

Näitus "Eesti tänab"
Eesti Vabariigi riiklikud ja ametkondlikud teenetemärgid

7.02–25.05.2025

Näitusel on väljas suur valik Eesti riiklikke teenetemärke. Näha saab Vabadusristi, Valgetähe, Maarjamaa Risti, Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide erinevaid klasse. Samuti leiab väljapanekust Kaitseliidu, selle malevate ja allorganisatsioonide aumärke, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenetemärke, aga ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenete-, teenistus- ja tunnusmärke. Välja on pandud kiriklikud ja seltside aumärgid ning samuti linnade, valdade au- ja teenetemärgid ning erinevate asutuste ja organisatsioonide tunnustusmärgid.

Näitust ilmestab filmiprogramm, mille kaudu saavad külastajad uudistada teenetemärkide meistrikoja argipäeva. Näha saab Vabariigi Presidendi ametitunnuse valmimise lugu.

Tänavu möödub 89 aastat Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest ning Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgi asutamisest. Teenetemärk on riiklike autasude üks kõige hinnatavam liik. Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal.

Näituse on koostanud Vabariigi Presidendi Kantselei, kollektsionäär Mart Puusepp, metalli- ja ehtekunstnik Ene Valter ning osaühingud Herald, Miniplast ja Märgikoda. Näituse korraldamisele aitas kaasa Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit ja Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Selle näituse traditsioon ulatub aastasse 2015 ja on olnud huvilistele vaatamiseks mitmetes Eesti muuseumides nagu Kärdla, Tartu, Narva, Võru, Kuressaare, Paide, Viljandi ja Valga.

Linnaruuminäitus "Poeetiline Pärnu"

Kolmteist luuletust Pärnust