Meil aiaäärne tänavas
"Pühapäeval papa juures"
Koidula muuseumi aias (Jannseni 37)
„… ei poolt nii armas olnud seal kui külatänavas!“
Papa Jannseni 205. sünniaastapäeval kohtume tema kunagises kodus Pärnus juulikuu pühapäevadel teiste „papadega“ – Aleksei Turovski, Juhani Püttsepa, Valdur Mikita, Andrus Kivirähkiga –, et kuulda põnevaid ja isiklikke lugusid looduse imetegudest, lapsepõlve mälupiltidest, kutsumuse leidmisest ja unistuste pilvedest.
Koidula tuntud luuletusest „Meil aiaäärne tänavas“ inspireeritud õdusad koosolemised toovad kokku eri põlvkonnad, jagamaks põlvest põlve pärandatud teadmisi ja oskusi, tutvustamaks teistmoodi maailmataju ning pakkumaks mõtteainet keskkonnakaitsest ja looduse hoidmisest.
Päeva seovad kimpu vahvad tegevused Koidula lapsepõlve mängumaal, Koidula muuseumi taga paiknevas kaunis suveaias: vana aja mängud ja meisterdamised, linnaaia putukate ja taimedega tutvumine ning seiklused avastus- ja tunnetusrajal.
Kõrgelt hinnatud kokad Herkki Ruubel ja Sören Mäesalu (Toidutiim) hoolitsevad selle eest, et headus ja soojus jõuaksid ka hamba alla ning kõhtu.
Sündmustel osalemine toimub muuseumipiletiga, mis on saadaval eelmüügis või sündmuse eel muuseumis kohapeal.
"Pühapäeval papa juures" korraldamist toetavad Pärnu linn ja Eesti kultuurkapital.
7. juuli kell 14–16 – loodusmees ALEKSEI TUROVSKI
Huvi looduse ja loomade vastu on papa Alekseis elupõhine. Nõmme aedlinnas, Tallinnas ja Moskvas sirgunud poiss otsis ja leidis paigast olenemata putukaid, sisalikke, konni ja muid loomi. Kaheksa-aastaselt hakkas ta loomi joonistama. Kümneaastaselt jutustas ta oma suurest huvist ka sõpradele… ja mõlema harrastusega tegeleb ta tänaseni: tema suurimateks hobideks on endiselt loomade kujutamine, nendest rääkimine ja kirjutamine ning nendega suhtlemine.
Aleksei töötab 1972. aastast Tallinna loomaaias parasitoloogi, ringijuhendaja ja ekskursioonijuhina. Samuti õpetab ta Tartu ja Tallinna ülikoolis loomapsühholoogiat ja zoosemiootikat.
Papa vestab jutte oma lapsepõlvest
ja teekonnast looduseni ning avab kütkestava loomariigi põnevad lood nii
juttude kui joonistustega. Aialoomi uurime Triinuga, imeloomi meisterdame memm
Ailiga ning loomanimedega laulumänge mängime Liliga.
14. juuli kell 14–16 – lastekirjanik ja loodusajakirjanik JUHANI PÜTTSEPP
Juhani on papa, kes õpetab lastele õunapuu võra kärpimist, taeva tähtkujusid, linnulaule ja matkaradadel kulgemist ja märkamist. "Ilma looduseta ei kujutaks elu ettegi," märgib Juhani.
Tema üks vanaisa, Juhan oli maalikunstnik, maastikumaalija, ja teine, Johannes, pasunamängija. Ta soovis küll vanaisade jälgedes astuda, kuid talle meeldis rohkem kirjutamine.
Lapsepõlves kulgesid tema suved Tõmme metsa ja jõe ääres
Peedu asulas Elva lähedal. Nüüd on ta juba 17 aastat Peedul päriselt elanud
ning naudib seda, et saab hommikul paljajalu õue astuda. Ja talvel, kui tuju
tuleb, nina vastu lund panna. Peeduga, Peedu männi- ja kuusemetsaga on seotud
ka tema lasteraamat „Pauline unistuste mets“, mida kirjanik tahab tosina jagu Koidula
muuseumi aias külalistele välja loosida.
21. juuli kell 14–16 – kirjanik ja semiootik VALDUR MIKITA
Papa Valdur on suuresti üksinda kasvanud laps, kelle mõtte- ja tundeilm sündis ning selgines mõõdukas sotsiaalses isolatsioonis, kus pidi läbi ajama loodusest leitud sõpradega.
Kõige eredamad mälupildid on tal seotud aia, metsa või kõrvalhoonetega. "Kummaline on see, et mul peaaegu puuduvad varased mälestused toas olemisest," avaldab Valdur. Oma kõige varasemaid mälestusi kirjeldab ta kolme sõnaga: lõhnad, suminad ja roheline valgus. Linnurohu ja kummeli lõhn, rehatse musta palkseina kõrval. Kimalased, mesilased, sirelased ja muud seitset sorti kärbsed kreegipuul. Salapärane roheline valgus maja taga rohtaias.
Jutustame papaga loodustunnetusest. Ja natuke maagiast ka.
28. juuli kell 14–16 – kirjanik ja ajakirjanik ANDRUS KIVIRÄHK
Andrus on papa, kes sirgus linnas: seda enamasti üksi, tubaselt ja turvaliselt, seltsiks „Reis ümber maailma“ ning teised lauamängud. Ja muidugi arvukad raamatud, mis tõid maailma sõnade kaudu käte vahele.
Ta on öelnud, et kirjanikuks hakkamine oli just kui tema saatus. „Teisiti vist ei saanud,“ märgib Andrus. Talle on iseloomulik huumor, fantastiline grotesksus, igapäevaelu, ajaloo ja poliitika ühendamine folkloori ja mütoloogiaga. Ta on osav sõnavõlur- ja mängur ka kirjanikurollist väljaspool, nakatades ümbritsevaid inimesi oma positiivse ellusuhtumise ning sõnavõttudega.
Kuidas arenes linnalapse fantaasiamaailm nii värviliseks? Kust sündisid ja sünnivad ideed? Andrus on öelnud, et inspiratsioon on nagu sääsk, mis lendab ise su juurde.
Papa, kes on kui rokkstaar, tiirutades pidevalt mööda
Eestist, külastades koole, on noorte ja lastega sinapeal. Ta on fantastiline
jutukaaslane ning kogenud autogrammitaja-selfitaja.
