Kogude lühikirjeldus

1) Arheoloogiakogu
Pärnu Muuseumi arheoloogiakogus hoitakse ja säilitatakse Pärnu linnast ja maakonnast leitud või välja kaevatud arheoloogilist materjali. Üksikesemete arvestuses on tegemist Pärnu Muuseumi suurima koguga, kus leidude koguarv võib olla enam kui 100 000. Pärnu Muuseumi arheoloogiakogu hoidja põhiülesandeks on nende esemete kataloogiseerimine ning inventeerimine. Kõiki eelpool mainitud esemeid säilitatakse kahes hoidlaruumis, kus esimeses asuvad kiviaegsed, teises kesk- ja uusaegsed leiud.

Üldjoontes jagunevad Pärnu Muuseumi arheoloogiakogu leiud kolme gruppi – 1) baltisaksa uurijate kollektsioonid; 2) väljakaevamiste leiud; 3) juhuleiud.

Baltisaksa uurijate kollektsiooni moodustavad Friedrich Rambachi, Martin Bolzi, Eduard Glücki ja Eduard Bliebernichti poolt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Pärnu jõest ning selle äärest kogutud kiviaegsed esemed. Leidude seas on kivist ja sarvest kirveid, noole- ja odaotsi, ahinguid, õngekonkse, keraamikakilde jne.

Pärnu Muuseumi arheoloogiakogust moodustavad kõige suurema osa väljakaevamiste leiud. Reeglina kesk-ja uusaegne materjal, mis on välja kaevatud keskaegse Pärnu linnamüüriga piiratud alalt või selle lähiümbrusest. Leidude hulk on väga varieeruv ning on tihti sõltuv kaevatava ala asukohast ja suurusest.

Juhuleidude näol on tegemist esemetega, mis on muuseumisse jõudnud läbi maastikuinspektsiooni või tänu annetajatele.

Arheoloogiakogu täiendamine sõltub linnas või maakonnas toimuvate väljakaevamiste hulgast ning mahust. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seada piirmäärasid, millises mahus peab või tohib uusi esemeid vastu võtta. Iga kaevandi leiud moodustavad teadusliku uurimisobjekti (st terviku) ning seda tuleb arvestada ka esemete vastuvõtmisel.

2) Numismaatikakogu
Pärnu Muuseumi numismaatikakogu sisaldab umbes 10 000 vermingut, millest suurema osa moodustavad Pärnu maakonnast pärit aarde- ja peitleiud (st suurem osa esemetel on olemas nii leiukoht kui kontekst). Esindatud on nii Rooma rauaajast (17 Rooma sestertsi), viikingi¬ajast (Bütsantsi ja Araabia mündid), kesk- ja uusajast ning hilisemast perioodist pärit mündid.

Nii nagu arheoloogiakogu puhul, pole ka numismaatikakogus võimalik seada nõutavat piiri, millest rohkem esemeid vastu võtta ei tohi. Võimatu on eelnevalt, st aasta alguses määrata, millal järgmine aardeleid välja tuleb ning kui mitut vermingut see sisaldab.

3) Fotokogu
Pärnu Muuseumi fotokogus säilitatakse u 32 000 fotot, mille hulgas on 19. saj. II poole, 20. saj. alguse ja 1920. - 1930. aastatest pärit pildistust. Enamus fotodest pärineb siiski II maailmasõja järgsest ajast. Fotokogu esemelist materjali hoitakse ja säilitatakse spetsiaalses kindla temperatuuri ja õhuniiskusega hoidlaruumis.

Fotod on otsitavad mitmel erineval moel: PäMu tulmepäevik, fotokogu päevik, käsikartoteek (ei täiendata), Excel andmebaas (kohalkasutus, 18 640 kirjet), MuIS (15 055 kirjet). Tänaseks on digiteeritud üle 4000 fotokogu museaali.

Fotokogu tänapäeva täiendamise aluseks on kaks lähtekohta:
• Vastu võetakse kõik enne 1860. aastat tehtud fotod, kuna nii vanade säilinud pildistuste arv on väike ja seda on oluline säilitada (sõltumata sellest, kes on pildil või kus on pilt tehtud).
• Kaasaja fotode puhul eelistatakse professionaalse fotograafi poolt tehtud pildiseeriaid Pärnust, Pärnumaast, inimestest, olmest, sündmustest.
• Perspektiivis on luua fotokogu alakoguks digitaalkogu, kuna tulevikus on plaanis vastu võtta ka elektroonilisel kujul fotosid, heli- ja videosalvestisi.

4) Arhiivkogu
Pärnu Muuseumi arhiivkogu suuruseks on üle 18 300 museaali. Arhiivkogu kajastab Pärnut kui kaubalinna, Endla teatrit, kohalikku ranna- ja sanatooriumikultuuri, kuid siin on ka Apostliku Õigeusu kirikute inventariseerimise aktid 1980test ja muinsuskaitsealuste majade projektdokumentatsiooni. Suure osa kogust moodustavad erinevatel aegadel välja antud plakatid, müürilehed, afišid, kuulutused, kinoreklaamid ja lendlehed. Nendele lisaks on väga palju erinevate asutuste ja organisatsioonide poolt välja antud kutseid, diplomeid, aukirju nii asutustele kui ka eraisikutele. Suure osa kogust moodustavad erinevatele isikutele välja antud tunnistused: koolitunnistused; ametitunnistused; isikutunnistused ja passid; registreerimistunnistused; ristimistunnistused; sünni- ja surmatunnistused; matusetunnistused; abielu- ja lahutustunnis-tused; leeritunnistused; perekonnaseisu tunnistused; kindlustuspoliiside uuendustunnistused; paaritustunnistused; elukoha registreerimise tunnistused; komandeerimistunnistused.

Isikute arhiivides kuuluvad arhiivkogusse: Jaan Jensen (oli Eesti karikaturist ja raamatugraafik); Leo Leesment (oli Eesti õigusteadlane); Heinrich Meri (oli Pärnu laulu- ja muusika suurkuju); Manivald Mitt (oli „Endla“ teatri näitleja ja teatritegelane); Juluis Kõrv (oli 20. sajandi alguses vallakohtu kirjutaja Karistes); Oscar Alexander Brackmanni (1841-1927) oli Pärnu linnapea aastatel 1879-1915, 1918) kirjavahetus, Aino Lepp (Eesti metsa¬vendluse uurija Kilingi-Nõmme kandis). 

Arhiivkogu täiendatakse dokumentidega, mis kajastavad Pärnust või Pärnumaalt pärit isikute või asutuste/organisatsioonide elu ja tegevust.
• Dokumentide ja ka isikuarhiivi puhul lähtutakse terviklikkuse printsiibist, seisukorrast, ajaloolisest väärtusest.
• Uurimistööde vastuvõtmise kriteeriumiks on Pärnu ja Pärnumaa ajaloo kajastamine.
• Reklaamide, kuulutuste, buklettide puhul peetakse silmas eelkõige tänapäeva Pärnu ja Pärnumaa sündmusi kajastavate visuaalsete materjalide olulisust tuleviku uurijate tarbeks.

5) Arhiivraamatukogu
Pärnu Muuseumi arhiivraamatukogus on üle 17 400 museaali. Pärnu Muinasuurimise Seltsi asutatud muuseumisse loodi ka raamatukogu, kuhu 1901. aastal kuulus juba 1500 raamatut. Lisaks omaaegsele võõrkeelsele teaduskirjandusele pandi kogumisel rõhku ka Pärnus ilmunud eestikeelsetele raamatutele. Kogu sai tugevasti kahjustada II maailmasõjas, mil hävis suur osa raamatukogust, sõjajärgselt anti paljud vanemad trükised üle Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Eesti Rahvusraamatukogu). Hoolimata kaotustest moodustab praegugi raamatukogu väärtuslikema osa vanaraamat. Kogusse kuulub 208 aastatel 1564-1830 ilmunud trükist, vanim neist on 1564.aastal ilmunud „Der Erste Teil aller Bücher und Schrifftendes thewren seligen Mans Gottes Doct. Mart. Luther vom XVII jar an bis auff das XXII“. Raamatukogus sisaldub ka Adam Oleariuse reisikiri „Vermehrte Newe Beschreibung der Muscowitischen und Persischen Reyse…“ (1656). Esimene eestikeelne raamat on „D. Mart. Lutterusse Katechismus, Eesti Ma Rahwa Kele kirjotut. Tallinnas, Trükkis omma Warra nink Kullo ka Kristow Prendeken, 1700. aastal“.

Arhiivraamatukogu tänapäeva täiendamisel lähtutakse ennekõike nendest raamatutest, ajalehtedest ja ajakirjadest, mis puudutavad Pärnut ja Pärnumaaga seonduvat.
• Pärnus ja Pärnumaal elanud-elavate autorite raamatud.
• Pärnut ja Pärnumaa ajalugu või tänapäeva kajastavate autorite raamatud.
• Autorite poolt kingitud pühendusega trükis Pärnu Muuseumile.

6) Ajalookogu
Ajalookogus on hetkel 9 255 museaali. Ajalookogusse koguti ajaloolisel Pärnumaal valmistatud või kasutusel olnud kultuuriväärtuslikke esemeid, mis ei kuulu ühegi teise alakogu kogumisvaldkonda. Ajalookogu näol on tegemist mitmekesise ja väärtusliku koguga, samas on see äärmiselt ebaühtlase koostisega. Sinna kuuluvad kõik olmega, tööstusega, linnaruumiga ja personaalsete isikutega seotud esemed. Suure osa kogust moodustavad kunagise Muinasuurimise Seltsi poolt jäetud esemed, mis pärinevad 17.- 20. sajandist. Tegemist on haruldaste pitsatitega, tsunftiseppade ametikarikatega, kunstiteoste, portselani ja fajansikoguga. Suure osa ajalookogust moodustavad tekstiilesemed: 20. sajandi alguse linnamoe rõivad, kodutekstiil, tikitud ja kootud esemed.

Väga suur osakaal on ajalookogus ka spordiga seotud esemetel: Pärnumaal elanud ja võistelnud sportlaste märgid, medalid, diplomid, vimplid ja suusad. 20. sajandi keskpaiga tööstustoodangu näidiseksemplarid, koolide ja administratiivasutuste logod, vapid, lipud. Kuna ajalookogu on oma olemuselt kõige laialivalguvam ja eriilmelisem, siis järjepidevuse huvides tuleb just selles kogus kõige tõsisemalt tegeleda kindlaksmääratud suundade väljatöötamisega.

Tuleviku perspektiivides jääks tugevalt domineerima kolm suunda, mis ühtlasi annavad ka muuseumi spetsialiseerumisele aluse.
• Pärnu kui suvituslinn, merelinn, hansalinn - sellega seonduvad esemed, Pärnu terviseasutuste meened, käsitöö (ajalooline Maarja-Magdaleena Gild).
• Kohalike omavalitsustega seotud esemed - lipud, diplomid, aukirjad, aksessuaarid.
• Kohalik tööstus nii linnas kui maakonnas- siht on dokumenteerida kompleksselt, nii et erinevad kogud täiendaksid üksteist: tootenäidiste kõrval võimalusel koguda ka tööriistu ja töötajate riietust, fotosid töötajatest ja töökeskkonnast, tehes intervjuusid või kogudes mälestusi jms. Kuna kogus leidub erinevate seltside ja organisatsioonidega seotud esemeid, siis peaks samalaadse ainese kogumist jätkata.

7) Etnograafiakogu
Etnograafiakogusse on kogutud maal elanud eestlaste igapäevaeluga seotud esemed Pärnu maakonnast, mille administratiivsed piirid olid 19. sajandi lõpus ja veel 20. sajandi algul. Kogus on 1 893 eset. Kogu tekkis juba 20. sajandi esimesel poolel, kui üle Eesti sai hoo sisse vanavara kogumine. Kogusse kuuluvad kodu- ja rõivatekstiil, tööriistad, majapidamistarbed. 20. sajandi algul oli väga oluline teha vahet maa ja linna tarbekaupadel, sest linnas osteti neid suuremalt jaolt poest, maal aga tehti tööriistad ja kodutekstiil valdavalt oma pere tarbeks kodus. Kogusse on laekunud erinevate aastate jooksul väga palju rahvariiete komplektide osasid – seelikuid, tanusid, vöösid, sealhulgas haruldusi – näiteks Halliste pruudilinik. Väga suure osa etnograafiakogust moodustab rahvapäraste ehete kogu. Sealhulgas on suurepärased eksemplarid sõlgedest, rinnalehtedest ja kodarrahadest. Suur on ka puidust esemete osakaal etnograafiakogus – selle moodustavad vanade traditsiooniliste töödega seotud tööriistad, majapidamistarbed nagu saed, höövlid, kalastusvahendid, toolid, lauad, õllekapad, vokid, kangaspuud.

Ilmselt jääb etnograafiakogu kinniseks koguks, kuhu enam asju juurde ei võeta, see peaks kokku minema ajalookoguga ning tuleviku perspektiivis peaks etnograafiakogu jagunema koos ajalookoguga järgmiselt: tekstiil-, puit- ja metallikogu.

8) Kunstikogu
Kunstikogule panid aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts. Suur osa maale ja graafikat on annetatud 19. sajandil Pärnus elanud rikaste linnakodanike poolt.

Pärnu Muuseumi kunstikogu sisaldab mitmeid haruldasi vanu maale ja graafilisi lehti. Eesti kunstiajaloo kontekstis on väärtuslikud näiteks J. R. Smithi värviliste ofortide sari G. Morlandi järgi (18. saj.) ja Charles Melchior Descourtis`i värviliste vasegravüüride sari (18. saj.), eraldi väärivad väljatoomist erinevatel aegadel Pärnus või Pärnu kandis tegutsenud kunstnike teosed, eeskätt Eesti kunstiajaloos siiani pea tundmatuks jäänud, kuid omal ajal tuntud baltisaksa naiskunstnike Erna Kreischmanni ja Elisbeth Rudolfi tööd, samuti Düssel¬dorfi koolkonda esindavate Eugen ja Marie Dückeri etüüdid. Pärnu Muuseumi kunstikogu vanema osa väikeseks pärliks on Carl August Senffi, Eestis 1803. aastal professionaalsele kunstiharidusele aluse pannud kunstniku miniatuur „Pastor C. E. Bergi portree“.

Uuemast ajast väärivad väljatoomist nt. Jaan Jenseni, Olev Soansi, Jakob Jõgi jpt. tööd, mis muuseumile on omandatud kas seetõttu, et tegemist on piirkonna kultuurilooga seotud meeste loominguga ja/või valitsuse ideoloogilise surve tõttu. Pärnu Muuseumi kunstikogu on huvipakkuv nõukogude aegse muuseumi, kunsti ja kunstipoliitika uurijatele. Eraldi vajab esiletoomist, täiendamist ja avalikkusele eksponeerimist muuseumi balti saksa kunstnike kollektsioon. Siin on tulevikus suur töö ära teha restauraatoritel ja koduloouurijatel.

Kunstikogu tänapäeva täiendamise aluseks on:
• Pärnus elanud ja elavate autorite tööde kogumine (näit. E. Lepsi kogu täiendamine)
• Pärnu kohalike kunstirühmituste tööde kogumine. Sinna kuuluksid Pärnu linna kunsti aastapreemia saanud kunstnike tööd. Pärnu linna ja maakonnaga on seotud omanäoline suveräänne kogukond, kelle töödest puudub siiani süsteemne ülevaade.
• Uue suunana kunstikogu täiendamisel lähtutakse veel põhimõttest, et kunstiteosed ei ole ainult maalid ja skulptuurid vaid ka kunstnike videolooming. Pärnu linna kultuurielule on suure tähtsusega Filmi- ja Video Festival.

9) Botaanikakogu – suletud kogu, millel puudub perspektiiv.

10) Zooloogiakogu – suletud kogu, millel puudub perspektiiv.

11) Geoloogiakogu – suletud kogu, millel puudub perspektiiv.