Kiviaeg

Pärnu Muuseumi püsinäitus algab aastaaegade järgi jaotatud väljapanekuga ajast, kui 11 000 aastat tagasi lõid esimesed asukad Jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula.

Hiiglaslikku Antsülusjärve voolanud oja äärde rajatud suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud ka Eesti ajaloo vanimad tootmisjäägid – tulekivilaastud ja varaseimad töö- ja jahiriistad.

Lisaks on külastajal võimalik tutvuda ka Eesti ja meie lähiümbruse vanima inimkujuga, mis valmistati põdrasarvest üle 8000 aasta tagasi. 7 000 aastat tagasi toimunud “neoliitilise revolutsiooni” tagajärgi, mille tulemuseks on küttide ja korilaste arenemine viljelusmajandust harrastavaks püsivamaks elanikkonnaks.

Samuti saab külastaja teada, mida kujutas endast esimene selge kultuuride kokkupõrge, mis toimus Pärnumaal elanud kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuuride kandjate vahel. Kiviaja temaatika lõppeb metallide kasutuselevõtust kiirenduse saanud pronksi- ja rauaaja väljapanekuga, mille ajaskaala ulatub kuni rahvasterände ajani 1500 aastat tagasi.

Kiviaeg